Keraamiline, käsitsi vormitud lind on kõrgkuumusel põletatud ja käsitsi maalitud. Kaku pikkuseks on u 6,5 cm. Tagumisel küljele on tugeva liimiga kinnitatud prossinõel. Kõrvukräts on pakitud musta karbikesse.

Eestis on kõrvukräts üsna ühtlaselt levinud, ent väikesearvuline haudelind. Enamasti on vanalinnud paiksed, noored rändavad talveks lõuna poole. Kõrvukräts pesitseb puu otsas varese, haraka, kaelustuvi või orava mahajäetud pesas, harvem puuõõnes, üksnes erandjuhtudel maapinnal. Kõrvukräts toitub hiirtest, oravatest, karihiirtest, rästastest ja üldse väikestest värvulistest, nahkhiirtest ja suurtest sitikatest. Põhiosa tema toidust moodustavad siiski närilised, lindudel on tema toidus teisejärguline tähtsus, aga muud selgroogsed, näiteks konnad, sisalikud ja putukad esinevad toidus vaid juhuslikult.