Keraamiline pross on 6,5 cm pikkune, kõrgkuumuspõletus, käsitsi maalitud. Tagumisel küljel prossinõel. Ilus kaunistus igas eas naisterahvale.

Roohabekas ehk roovilbas

Teda võib kohata mageda või nõrgalt soolase veega veekogude kaldapõõsastikes ja soostuvate veekogude roostikes. Roohabekas ehitab keeruka pesa pilliroo- või kõrkjatihnikusse mätta või mahamurdunud eelmise aasta taimevarte peale. Roohabekad elavad püsivate paaridena. Pesitsemine algab aprilli keskpaigast. Isased roohabekad ajavad pulmamängu ajal oma vuntsid turri ja demonstreerivad  saba musta alapoolt.

Roohabekat kohati Eestis esmakordselt 1978. aastal. Praeguseks levinud sobivates pesitsuspaikades üle kogu Eesti.

Ilu ja meeldiva käitumise tõttu peetakse neid ka puurilindudena.